Euroopa lühikarvaline kass

Euroopa algupärane kassitõug

Euroopa lühikarvaline kass (inglise keeles European Shorthair), lühendatult ELK, on maaosa algupärane kassitõug, kes on eriti Kesk- ja Põhja-Euroopas arenenud loodusliku valiku teel tugevaks ja terveks loomaks. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on see juba ammu hakanud hulkuva kassina segunema inimeste poolt sisse toodud ja aretatud teiste kassitõugudega. Puhas tõug on säilinud Põhja-Euroopas, kus maatõugu kassid enamasti ei ole segunenud teiste tõugudega. ELK kasvatamise aluseks on looduslik kassitõug.

Kõik maatõugu kassid ei ole sellele vaatamata euroopa kassid. Euroopa lühikarvalisel on oma rahvusvaheline tõumääratlus, mille järgi seda hinnatakse näitustel. Väga harva tuleb esile maatõugu- või kodukass, kes täidab tõumääratluse nii hästi, et seda võib noviitsklassi kaudu registreerida tõukassiks.

Tugeva kehaehitusega ja nõtke kass

Välimuselt on euroopa kass õige põhikass. Eksterjöörilt meenutab ELK maatõugu kassi, ehkki tuleb meeles pidada, et viimase tüüp võib märgavalt vahelduda. Tõumääratlus eeldab muuseas, et euroopa lühikarvalisel kassil ei saa olla teiste tõugude mõju. Tõu aretamisel püütakse arendada tugeva kehaehitusega nõtket kassitüüpi, kes on kas keskmise või suure kasvuga, tugeva ehitusega või lihaseline. Selle pea on suur ja ümaravõitu, vähe pikem kui lai ja eriti isase kassi põsed on ümmargused. Kõrvad on keskmise suurusega ja vähe ümarad, silmad on ümmargused ja avalad. Rind on lai ja arenenud, jalad tugevad ja jässakad, käpad ümmargused. Euroopa kassi saba on keskmise pikkusega, tüvest õige paks ja ümara sabaotsaga. Karvkate peab olema lühike, tihe ja elastne. Iseloomu poolest on euroopakass üldiselt inimestesse kiinduv, seltsiv ja mänguhimuline, aga mitte liiga vilgas. Euroopa kassist saab meeldiva pereliikme ja seltsilise.

Looduslikud värvid ja kujundid

Tõumääratlus tunnustab tänapäeval mitukümmend euroopakassi värvi, ehkki aktiivselt kasvatatakse umbes 10-15 värvivarianti. Euroopa kasside värvikujundid on tabbyd, tiigrimustrid ja täpid. Nende kujundite värvivariandid on näiteks hõbe, pruun, punane ja sinine. Tõumääratluse järgi ei tohi kujundiga kassil olla valget värvi näiteks kaelal, rinnal või käppadel. Ühevärvilistest kassidest on tavalised mustad, valged, ja sinised, keda kutsutakse tihti kõnekeeles hallideks. Punase- ja mustakirjukassi nimetatakse kilpkonnavärviliseks. Kui sellisel kassil on kolmandaks värviks valge, siis see on valgekirju kilpkonnavärv. Suitsuvärvilistel kassidel on aluskarv hõbedaselt hele, aga karvade otsad on tumedad; mustad (mustsuitsuvärvi) või sinised (sinisuitsuvärvi). Siin on loetletud mõningaid üldiseid euroopakassi värve. Kõik tõumääratlusele vastavad värvid on tõul looduslikult esinevad värvid, aga mitte inimeste töötulemus. Olemasolevaid värvivariante võib parandada plaanipärase aretustööga.

Plaanipärane kasvatus Soomes

Soomes on euroopa kassi olukord suurepärane võrreldes teiste maadega. Tõugu on aretatud plaanipäraselt 1960-aastatest alates ja Soomes on teatavasti Euroopa (ja kogu maailma) kõige suurem registris olev euroopa kasside hulk. Soomes registreeritakse aastas umbes 80 euroopakassi. Ka Rootsis, Norras ja Taanis on registreeritud euroopa kasse, aga Kesk- ja Lõuna-Euroopas on euroopa lühikarvaline kass tõukassina õige haruldus. Tõsi, viimaste aastate jooksul on märgata Kesk-Euroopas võrsuvat huvi euroopa lühikarvalise kassi kasvatamiseks ja sinna on müüdud Soomest mõningaid tõuesindajaid. Ameerikas on euroopakassile vastav tõug, keda kutsutakse ameerika lühikarvaliseks kassiks (American Shorthair).

Kasvatajate ühistöö

Soomes on praegusel hetkel palju aktiivseid euroopakassikasvatajaid. Soomes korraldatud tõukassi näitustel on reeglipäraselt eksponeeritud mitukümmend euroopakassi. Mitmed nendest on saavutanud kõrgeid rahvusvahelisi aunimetusi Soome näituste kõrval ka välismaal, sealhulgas Taanis, Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal ja Madalmaades. Soome euroopa kassid on tihti saavutanud head edu näituse parimate kasside valikul.
Soomes registreeritud klubi Euroopakassirõngas (SER-FER) on asutatud 1987 a. oktoobris. Klubi toimib euroopakassi omanike, kasvatajate ja muidu tõust huvitatud inimeste ühise organisatsioonina. Lisaks soomlastele kuulub siia asjaarmastajaid ka Rootsist ja Norrast. Klubi annab neli korda aastas välja Serry nimelist lehte liikmetele, harrastab euroopakassikasvatust puudutavat nõuandetööd ja euroopakassi poegade vahendust ning korraldab kasside esitlusnäitusi.